SEGUNDA MADRE, SEGUNDO PADRE / 333
MARY IUIT (MAYA PENINSULAR)
XKA’ANA’
Teech tep’ in wok’ol ichil u yóol a tséem,
ta ts’akaj in kikilaankil tu bi’ibik’kil a k’ab,
ta tséentaj u wi’ijil in na’at tu yúuchbenil a tuukul,
ta p’o’aj u ko’il in wook tu k’íilkabil a meyaj,
xíimbalil u yéets’ in kaambal tu beel a xiimbal.
Teech méek’ in yáax táan tu k’íinalil a t’aan,
ta ts’aj u búuk in neets’il tu chakil a bóoch’,
ta tsíiktaj u tso’otsel in pool tu yo’oyots’il a che’ej,
ta ch’úuyaj u k’áanil in sáastal tu k’uuchil a
éek’same’ental,
ta je’aj u beel in wáalkab tu juuch’il a chuun k’áak’.
Teech kaláant u sakil in tsikbal tu chokojil a
k’óoben,
ta juch’aj u saajkilil in wenel tu ka’il a yaajkunaj,
ta míistaj u booxil in waayak’ tu yooxojil a k’aay,
ta jit’aj u yoochel in náay tu tso’otsel u sakil a pool,
ta nupaj u muuk’ in nojochtal tu nojochil a
ch’i’ibal.
SEGUNDA MADRE
Cubriste mi llanto en el dolor de tu pecho,
curaste mi temblor con tus tersas manos,
alimentaste mi hambriento saber con tu memoria,
limpiaste mis sucios pies con el sudor de tu frente,
encaminaste mis pasos en el eco de tu caminar.
Abrazaste mi primera voz en tu tibia palabra,
vestiste mi flaqueza en lo rojo de tu rebozo,
peinaste mi cabello con las arrugas de tu risa,
levantaste la hamaca de mi amanecer en tu ocaso,
abriste el camino de mi correr hacia la candela de tu
fogón.
Cuidaste mis inocentes palabras en el ardor de tu
cocina,
moliste el temor de mi sueño en el metate de tu cariño,
barriste lo negro de mis sueños en la humedad de tu canto,
tejiste la sombra de mi sueño entre tus canas,
uniste la fuerza de mi juventud con la grandeza de tu
estirpe.
KA’YUUM
Chaambéelil xi’ik a xíimbal tu tséel in na’at,
ta piktaj u yooxojil in chi’ichnakil yéetel u p’óokil a wóol,
xuuxubil ta tséentil in ki’imak óolal tu sakche’ejil a wich,
ta wúuntaj u yaj óolalil in t’áan yéetel u k’áanil a yaabilaj,
báaytbil ta xu’ulsil in t’ona’anil ti’ u yáak’abtal a k’ab.
Tu paach a ka’ana’anil xaanab bin in kaambal,
ta we’esajten u bejil in ch’i’ibal yéetel u juul yuum k’iin,
ch’ench’enkil ta tsolilten in meyaj ti’ u ja’abil a t’aan,
ta láak’intaj u xaanil in péek yéetel u ya’axil yuum k’áax,
machtbil ta bisij in wuk’ajil ti’ u ch’e’enil a k’ajóolal.
Tu tséel a k’áanche’il nojochchaj in tuukul,
ta ts’akaj u k’oja’anil in pixanil yéetel u kili’ichil mokt’aan,
sawal t’aanil ta k’exil in muk’yaj tu táan Yuum iik’,
ta púustaj u yiik’al in luba’an óolal yéetel u muut siipche’,
nupbil ta beetil in náay tu yóol a yuumtsilil.
SEGUNDO PADRE
Lento fue tu caminar al lado de mi saber,
abanicaste mi bochornosa angustia con el sombrero de tu esencia,
alimentaste mi alegría con el chiflido de tu sonrisa,
acunaste mi lastimada palabra en la hamaca de tu cariño,
acariciaste mi abatimiento hasta borrarlo con tus nocturnas manos.
Detrás de tus cansados zapatos caminó mi aprendizaje,
me enseñaste el horizonte de mi estirpe con los rayos del sol,
con tu silencio me dejaste la historia de tu palabra,
acompañaste mi letargo entre las verdes hojas del monte,
de tus manos llevaste mi sed hasta el pozo de la sabiduría.
Junto a tu altar se enalteció mi pensamiento,
curaste mi espíritu con la firmeza de tu palabra,
trocaste mi dolencia con secretos murmullos a Yuum iik’,
limpiaste mi hechizo con el brazo del siipche’,
ataste mis sueños a tu trascendente plenitud.